EN 13779

Uus Euroopa standard EN 13779:2007 keskendub siseõhu kõrge kvaliteedi tagamisele igal aastaajal ja võtab arvesse paigaldamise ja töötamise kulusid. See standard on nüüd rahvuslik standard mitmetes riikides. EN 13779:2007 annab nõutud filtri efektiivsuse, mis tagab kõrge siseõhu kvaliteedi (võttes arvesse ka välisõhu). Välisõhk on jaotatud õhu kvaliteedi järgi kolme kategooriasse alates ODA 1 - õhk on puhas, kuid esineb ajutist saastet nagu õietolm kuni ODA 3 - õhus on kõrges kontsentratsioonis nii gaasilisi saasteaineid kui ka tahkeid osakesi. Tahked osakesed on kõik tahkes ja vedelas olekus osakesed õhus. Enamikku välisõhu näitajaid iseloomustatakse PM10-ga (osakeste diameeter on kuni 10 μm). Tervise kaitsmise eesmärgil tuleks aga tähelepanu pöörata ka 10 μm-st märksa väiksematele tahketele osakestele. Gaasilised saasteained on CO₂, CO, NO₂, SO₂ ja kergesti lenduvate orgaaniliste ühendite kontsentratsioonid.

Allolev tabel viitab tavapärastele ainete kontsentratsioonidele välisõhus koos soovitustega, kuidas kategoriseerida õhu kvaliteeti.

Välisõhus sisalduvate ainete kontsentratsioonid

ÕHU KVALITEEDI KIRJELDUS	KONTSENTRATSIOONID*					VÄLISÕHU KATEGOORIA
	CO₂ (ppm)	CO₂(mg/m²)	NO₂ (μg/m²)	SO₂(μg/m²)	PM₁₀(μg/m²)
Maapiirkonnad, kus puudub saaste oht	350	< 1	5 - 35	< 5	< 20	ODA1
Väiksemad linnad	400	1 - 3	15 - 40	5 - 15	10 - 30	ODA2
Kesklinn	450	2 - 6	30 - 80	10 - 50	20 - 50	ODA3

Pange tähele, et enamikes linnades on saasteainete "normaalne kontsentratsioon" ODA kategoorias 2 või 3. See viitab õhu halvale kvaliteedile. WHO on seadnud eesmärgi, et aastane PM10 keskmine võiks jääda alla 40 μg/m³. Seda eesmärki ei ole veel saavutatud. Enamik eurooplasi veedavad suure osa oma ajast piirkondades, kus õhu kvaliteet vastab ODA 2 või ODA 3-le. Sellest võib järeldada, et efektiivne filtratsioon on tervise seisukohast hädavajalik.

Uus standard klassifitseerib sisõhu kvaliteedi IDA 4-st (madal siseõhu kvaliteet - IAQ) kuni IDA 1-ni (kõrge IAQ). Üks tavapärane meetod IAQ mõõtmiseks on CO₂taseme uurimine. CO₂ tekib inimeste hingamise tulemusena. CO₂tase näitab hästi ventilatsiooni efektiivsust, aga ei iseloomusta õhu absoluutset kvaliteeti. Teine kasutusel olev meetod IAQ hindamiseks on mõõta iga inimese kohta lisandunud välisõhku. Sellist tüüpi andmeid kasutatakse ventilatsioonisüsteemide iseloomustamiseks. Allolevas tabelis on tavapärased CO₂tasemeid ja soovituslikud inimese kohta lisandunud välisõhu väärtused, mis määravad IAQ. Pange tähele, et kumbki meetod ei võta arvesse gaasiliste ja tahkete saasteainete osakaalu, mis satub hoonesse väljast.

Siseõhu kvaliteedi klassifikatsioon

kategooria	kirjeldus	CO₂ – tase, mis on välisõhu tasemest kõrgem	välisõhu osakaal (m³/h/inimese kohta) tavapärane vahemik, mitte suitsuruumides
IDA 1	Kõrge IAQ	< 400	>54
IDA 2	Keskmine IAQ	400 – 600	36 - 54
IDA 3	Mõõdukas IAQ	600- 1000	22 – 36
IDA 4	Madal IAQ	> 1000	< 22

Filtri soovitused EN 13779 järgi

Kui välisõhu kvaliteet on kategoriseeritud annab EN 13779 nõutava filtri klassi, millega saab soovitud IAQ. Filtri klassid on vastavuses EN 779:2002-ga. EN 13779 standard on selge, kui soovite kõrget IAQ-d urbaniseeritud keskkonnas (IDA 1 või IDA 2). Sel puhul on vajalik nii F9 lõplikuks filtratsiooniks kui ka gaasfilter, mis kaitseb gaasiliste(molekulaarsete) saasteainete eest.

VÄLISÕHU KVALITEET	IAQ (SISEÕHU KVALITEET)
VÄLISÕHU KVALITEET	IDA 1 (Kõrge)	IDA 2 (Keskmine)	IDA 3 (Mõõdukas)	IDA 4 (Madal)
ODA1	F9	F8	F7	F5
ODA2	F7 / F9	F6 / F8	F5 / F7	F5 / F6
ODA3	F7 / GF / F9	F7 / GF / F9	F5 / F7	F5 / F6
GF) gaasfilter


	Linnalises keskkonnas on soovituslik kasutada molekulaarset filtrit(gaasifiltrit). See on ka hea lahendus ODA 3 kategoorias. Gaasifiltrit tuleks kombineerida F8 või F9 tahkete osakeste filtriga. Hügieeni tõttu soovitataks kasutada kahe etapilist tahkete osakeste filtratsiooni: - Minimaalselt F5, aga soovitatavalt F7 esimese astme korral. – Minimaalselt F7, aga soovitatavalt F9 teise astme korral. – Üheastmelise filtratsiooni puhul on nõutud F7. Ringleva õhu puhul tuleb kasutada vähemalt F5 kategooria filtrit, et kaitsta süsteemi. Soovitatakse kasutada sama filtri klassi, mis on kasutusel esmasel õhu filtreerimisel. Kaitsmaks õhu väljatõmbeseadmeid ja väljutussüsteeme tuleks kasutada vähemalt F5 filtri klassi kuuluvat filtrit. Kõigi filtri klasside puhul ei tohiks eemaldusaste langeda allapoole nõutud väärtusi. Alati tasub järele vaadata "tühjaks laetud" seadme eemaldusastet. "Tühjaks laetud" seadme eemaldusaste on antud, kui filter on testitud vastavalt hetkel kehtivale Euroopa standardile EN 779:2002, mis asendab EN 779. Filtri asendamise intervalli ei tohi valida ainult ökonoomilise kasu järgi. Ka hügieeni tuleb arvesse võtta. Kolme piirangut tuleb tähele panna ja kui üks neist saavutatakse tuleb filter asendada. Piirangud: lõplik rõhulangus, paigaldamise aeg ja filtri töötamise aeg. - Esimese astme filtritele: 2000 tundi töötanud või maksimaalselt 1 aasta paigaldamisest või kui lõplik rõhulangus on saavutatud. -Teise või kolmanda astme filtritele: 4000 tundi töötanud või maksimaalselt 2 aastat paigaldamisest või kui lõplik rõhulangus on saavutatud. -Väljatõmbe ja ringleva õhu filtrid: 4000 tundi töötanud või maksimaalselt 2 aastat paigaldamisest või kui lõplik rõhulangus on saavutatud. Et vältida mikroobide kasvu tuleks tehas disainida nii, et suhteline õhuniiskus jääb alati alla 90%. Keskmine suhteline õhuniiskus kolme päeva vältel peab olema alla 80% süsteemi kõigis osades(ka filtrites). Gaasifiltrid ei muuda normaalse töötamise juures rõhulangust. Seetõttu soovitab Camfil vahetada IAQ gaasifiltreid pärast 1 aasta möödumist paigaldamisest või 5000 töötunni möödudes.