Negatiivse rõhuga ruumid
Õhk koridoridest või teistest lähedalasuvatest ruumidest liigub negatiivse rõhuga ruumi. Negatiivse rõhuga ruumi ventilatsioonisüsteem takistab saastunud õhu sattumist teistesse hoone osadesse.
Õhk liigub kõrge rõhuga aladelt madalama rõhuga aladele. Negatiivse rõhu korral liigub õhk pidevalt ukse aluse ava kaudu negatiivse õhuga ruumi ja takistatud on õhu liikumine tagasi koridoridesse. Tüüpiline näide negatiivsest rõhust on vannituba, mille ventilaator tõmbab õhku sisse. Kui ventilatsioon töötab ja uks on suletud, siis lõhn ja niiskus ei pääse ruumist välja.
Negatiivne rõhk tekib, kui ventilatsioonisüsteem on seadistatud nii, et rohkem õhku viiakse ruumist välja kui sisse tuleb. Tekib rõhkude vahe, mis kompenseeritakse väljast õhu sisse tõmbamisega. Hästi konstrueeritud negatiivse rõhuga ruumides siseneb õhk ukse alt umbes 1,25 cm vahe kaudu ruumi. Peale selle avause peaks ruum olema õhukindel, et vältida õhu sisenemist pragude ja tühimike kaudu (näiteks akendel, valgustusseadmetel ja elektrilistel süsteemidel). Õhu leke teistel viisidel võib vähendada või kaotada negatiivse rõhu, isegi juhul kui ventilatsioon üritab seda saavutada.
Minimaalne rõhu diferents, mis on vajalik negatiivse rõhu tekitamiseks ja säilitamiseks, on väga väike. Tegelik negatiivne rõhk sõltub ventilatsiooni kaudu sisse tõmmatava õhu hulgast,ruumi sisenevast õhust, ruumi disainist, õhuvoolu teest ja avaustest. Kui ruum on õhukindel on lihtne saavutada minimaalsest negatiivsest rõhust väiksemat rõhku. Kui ruum ei ole õhukindel(mis on probleemiks paljude hoonete, eriti vanade puhul), siis madalama negatiivse rõhu saavutamine võib olla keeruline, sest ventilatsioonisüsteem ei ole piisavalt võimas.
Et luua normaalselt funktsioneeriva ventilatsiooniga ruumis negatiivne rõhk tuleb esmalt sissetulev ja väljaminev õhk tasakaalustada. Välja minev õhk peab olema 10% või 50 kuupmeetrit minutis suurem kui sissetulev õhk. Enamikes olukordades saavutatakse sel viisil minimaalne vajalik rõhkude erinevus ja ruumis tekib negatiivne rõhk. Kui minimaalset vajalikku taset ei saavutata ja õhuvoolude erinevust ei õnnestu suurendada(ventilatsioonisüsteem ei ole piisavalt võimas), siis tuleks otsida ruumist võimalikke lekkeid (uksed, aknad, kanalisatsioon ja seintel olev varustus). Seejärel tuleks lekked eemaldada.
Negatiivset rõhku ruumis võib muuta ventilatsioonisüsteemi ümber seadistades või avades ja sulgedes ruumi ja koridoride uksi ja aknaid. Kui negatiivse rõhuga ruum töötab on oluline, et kõik aknad ja uksed jäävad ruumis ja ümbritsevates kohtades(koridoride uksed, mis mõjutavad õhurõhku) suletuks. Välja arvatud siis kui inimesed peavad sisenema või väljuma.
Suitsu test
Suitsu test on lihtne viis teada saada, kas ruumis on negatiivne rõhk või mitte. Suitsevat toru hoitakse negatiivse rõhuga ruumi ukse allosas umbes 5 cm kaugusel uksest. Testsüsteem genereerib väikse koguse suitsu toru õrnal pigistamisel. Toru hoitakse paralleelselt uksega ja suitsu lastakse torust välja aeglaselt, et suitsu väljutamise kiirus ei oleks suurem õhu liikumise kiirusest. Kui ruumis on negatiivne rõhk, siis liigub suits ukse alt ruumi. Kui negatiivset rõhku pole, siis suits jääb paigale või puhutakse teisele poole.
See test tuleb läbi viia suletud ukse ja akendega. Kui ruumis on kasutusel õhupuhastid, siis need tuleb tööle jätta. Kui ruumil on eesruum, siis tuleks rõhkude erinevust testida eesruumi koridorist ja eesruumist.
