Peeneimad mikroosakesed  – uus tulipunkt tervishoius

Viimase mõnekümne aasta jooksul on õhukvaliteet paranenud mitme meetme tõttu, mis on vähendanud kahjulikke saasteainete ringlusse paiskumist. Ometi leidub meetmetele vaatamata veenvaid asitõendeid, mis näitavad, et praegusel tasemel õhusaaste kujutab inimtervisele endiselt märkimisväärset ohtu.  

Teiste spetsialistide seas on rahvusvahelise tervise kaitsja rolli etendav Maailma Terviseorganisatsioon (WHO) oma raportites ja väljaütlemistes rõhutanud just mikroosakeste (MO-d) ohtlikkust.

WHO väiteid toetavad ka õhukvaliteedi kahjulikest mõjudest ning õhusaaste põhjustatud ja võimendatud haigustest sageli avaldatavad ajaleheartiklid, teaduslikud ja akadeemilised uuringud ning valitsuste hoiatused.  Tõendid on internetis üleval. Sisestades otsingumootoreisse päringu „õhusaaste mõjud tervisele“, saate sellele koheselt mitmeid miljoneid vasteid.

Seega on halva õhu hingamise mõjud tervisele tõestatud, eriti maailma kõige saastatumate linnade puhul.  Õhusaaste tõttu enneaegselt surevate inimeste arv on aastas nüüdseks hinnanguliselt juba mitu miljonit.  Seda peetakse üheks suurimaks üleilmseks riskiteguriks suremusele ja peamiseks keskkondlikuks riskiteguriks haigestumusele.

Lenduvad osakesed

Kõige levinumad õhu mikroosakesed on:

•  MO1 – alla 1 µm suurused osakesed. Näiteks tolm, heitosakesed*, bakterid ja viirused.

•  MO2,5 – alla 2,5 µm suurused osakesed. Näiteks õietolm, eosed ja muud orgaanilised osakesed

•  MO10 – alla 10 µm suurused osakesed. Näiteks suurema läbimõõduga tolm ja orgaanilised osakesed.

•  Suuremad osakesed: üle 10 µm suurused osakesed.  Näiteks silmaga nähtav jämedateraline tolm, liiv, lehed, karvad ja muud orgaanilised osakesed.

Mikroosakeste füüsikalised ja keemilised omadused erinevad piirkonniti. Nad on kas inimtekkelised või pärinevad loodusest. Õhusaaste ulatus sõltub seega asukohast. Näiteks on ühe päeva veetmine Pekingis hingamisteedele sama kahjulik, kui 30 päeva veetmine Pariisis. Samuti peab mainima, et inimeste reaktsioon madalale õhukvaliteedile sõltub neile eripärasest tundlikkusest.  

MO10, MO2.5 ja MO1 mõjutavad keha erinevalt. See,  mil määral nad kehasse pääsevad ja ladestuvad, sõltub nende suurusest ja suutlikkusest läbida hingamisteede vaheseinu.

Siseruumide õhukvaliteedi olulisus

Kuidas takistada MO-de tungimist siseruumidesse, kus inimesed veedavad 90% oma elust? Kahjuks ei kaitse meid välise õhusaaste eest siseruumides püsimine, kuna ventilatsioonisüsteemid segavad välimise ja sisemise õhu.

Välimise õhu ebatõhusa puhastamise ja filtreerimisega kaasneb oht, et siseruumidesse pääseb suures koguses kahjulikke osakesi, mis leiavad tee inimeste hingamisteedesse ja vereringesse. Need osakesed ja muud ained võivad ühineda siseruumi osakestega ning muutuda ohtlikemateks ja kahjulikemateks, tehes seeläbi siseruumide õhusaaste välisest mitmeid kordi tervisele ohtlikumaks.  

Ent ventilatsiooniseadmete kvaliteetsete õhufiltritega saab märkimisväärse osa väliskeskkonna osakestest peatada enne, kui ventilatsioonsüsteem õhu laiali jaotab. See tähendab, et saastunud õhuga linnades, nagu London, Pariis, Los Angeles, Peking ja New Delhi, piisab siseruumi õhukvaliteedi rahuldavale tasemele viimiseks üksnes ventilatsioonisüsteemi kasutamisest.

Kui paigutada tubadesse veel lisaks mobiilne õhupuhasti, on võimalik saavutada siseõhu kõrge puhtus, mis püsib  isegi siis, kui välisõhu osakeste ja muude ainete hulgad järsult muutuvad.  

MO1 on kõige kahjulikum

WHO ja EL-i viimaste vaatluste ja raportite kohaselt on osakestel MO2.5 ja MO10 tervistkahjustavad mõjud ning võimekus tungida meie kopsudesse ning põhjustada hingamisteede ja südame-veresoonkonna haigusi.

Kuid tõeliselt tervislikuks ja puhtaks siseõhuks suure õhusaastega piirkondades peavad ventilatsioonisüsteemide filtrid suutma eemaldada ka kõige väiksemaid ja kahjulikumaid MO1  osakesi.   

Meie kopsud on neile väikseimatele mikroosakestele kergeks saagiks. Sissehingamisel liiguvad nad meie kopsude sügavamateisse käikudesse, kus suur osa neist läbivad alveoolide (miljonid väikesed õhutaskud meie kopsudes, kus toimub hapniku ja süsihappegaasi vahetus) rakumembraanid ja sisenevad vereringlusesse, kus kahjustavad arterite siseseinu, tungivad südame-veresoonkonna kudedesse ja potentsiaalselt ka teistesse organitesse.

Halvimal juhul võivad OM1 osakesed soodustada südameinfarkti, kopsuvähki, dementsust, kopsupuhitust ja -turset ning teisi tõsiseid terviserikkeid, mis soodustavad enneaegset surma.

Olemasolevad mikroosakeste filtrid

Filtritel on ventilatsioonisüsteemides väga oluline roll ning praeguste F7 filtrite MO1  osakeste filtreerimise tõhusus jääb enamasti 50-75% vahele.

Kuna filtrite mõju siseruumide õhukvaliteedile on märkimisväärne, on järjest olulisem osata valida filtrit, mis eemaldaks õhust soovitud sihtosakesed kõige tõhusamalt. Hetkel ei ole seda teha kuigi lihtne, sest filtrite piirkondlikult erinevad kvaliteedistandardid ja klassifitseerimisviisid takistavad adekvaatse tootevõrdluse tegemist.

Praegused kvaliteedistandardid on puudulikud ka selle poolest, et lubavad avaldada näitajaid, mis on kaugel filtrite tegelikest sooritustest.

Hetkel on saadaval MO1 osakeste eemaldamise rangematele nõuetele vastavad filtrid, nagu Camfili Opakfil ES, Hi-Flo XLT7 ja Hi-Flo M7. 

Lisaks sihtosakeste väljasõelumise tõhususele on teisigi toote eripärasid, mida silmas tuleks pidada. Nendeks on näiteks toote eluiga, rõhulanguse määr ja mõju energitarbimisele  Lisaks nende suurele filtreerimise tõhususele peetakse Camfil filtreid ka „energiasäästu imeks", kuna säästavad mitmeid kilovatt-tunde elektrit, nagu teatavad tuhanded kliendid.  Kõrge siseõhu kvaliteedi tagavate Camfili kvaliteetfiltrite kasuks räägib ka madalaim koguhind.

Lisainformatsiooni saamiseks külastage Camfili veebilehte (www.camfil.com), kust leiate lisainformatsiooni meie filtrite kohta ja saate alla laadida brošüüri „MO1 – peentolmu ohtlikkus tervisele".

Samuti oleks teile lähimal Camfili esindusel hea meel teid sobivate filtrite valimisel nõustada, arvestades teie elukohaks oleva maja ja piirkonna eripärasid.  Ühtlasi pakub Camfil saastunud piirkondade siseruumide täiendavaks puhastamiseks tipptasemel toaõhu puhasteid, mis võivad filtreerida nii osakesi kui ka molekule.  Viimast lahendust kasutatakse järjest enam suure saastatusega maailmalinnade kontorites ja poodides.

* Nende peamiseks allikaks peetakse diiselmootorite heitgaase, mille WHO 2012. aastal kantserogeenseteks liigitas.